Aastaplaan: Ajastus ja ajakava

Esimene kuu, mil suurem tegutsemine algab, on ootuspäraselt jaanuar, kuid erinevalt tavapärasest ei alusta ma jaanuaris aktiivset tegutsemist, vaid hoopis planeerimist. Võib-olla tekitab see Sinus küsimust miks nii? Põhjuseid on selleks tegelikult kaks – esiteks taastun ma jaanuaris üsna pikalt veel detsembris olnud pühadest või õigemini sellega kaasnevast tavapärase rütmi tugevast häirumisest ja teiseks minimeerin hilisema algusega esimesel jaanuaril innukalt oma eesmärke täitma asujate poolelijätmisega kaasnevat alateadlikku mõju enda tegemiste sooritusele. Aga luba ma selgitan oma mõtteid pisut pikemalt. 

Olgugi, et meie jõulud on üsna perekesksed ning enamasti puhkan ka veel esimesel jaanuari nädalal töölt, siis käib sellega tihti kaasas puhkusele omane kaos. See kõik on väga loomulik ja isegi tore, sest siis on kõigil natuke pingevabam olla ning pühademeeleolu lõõgastumist toetav mõju suurem, kuid ühtlasi on sel ajal meie pereelu korralikult segi paisatud – näiteks on ärkamine kella kümne ajal, lõuna venib pikemaks ning allesjäänud piparkoogid vajavad hävitamist jne. Lühidalt on see aeg, mil aktiivne osa ajust puhkab ning kuna nagunii tuleb jaanuari keskpaigaks end ja lapsi taas varajase ärkamise ning muude tervislike rutiinidega harjutama hakata, mis juba iseenesest on suur muutus ning stress keha jaoks, siis tähendab see omakorda palju ootamatusi ehk tavapärasest rohkemat andmetöötlust ja tahtejõu vähesust. Hakates sel ajal veel hoogsasti pihta ka oma uusaasta lubaduste täitmisega, teen lihtsalt endale liigse tahtejõu rakendamisega karuteene, sest tihti on uusaasta eesmärgid need asjad, mida tahame saavutada, mitte need, mis meil juba olemas on. See tähendab, et iga uus liigutus vajab täiendavat tahtejõudu, mida on meil kõigil päeva jooksul piiratud kogus kasutada. Oled ehk kuulnud soovitust, et kõige raskemad asjad tee hommikul? Sel samal põhjusel, et õhtuks on aju valikute tegemisest, mida meil on sotsiaalmeedia ja muu infoülekülluse tõttu niigi plahvatuslikult palju vaja teha, väsinud ning igasugune püüd end siis motiveerida lõpeb varem või hiljem käega löömisega. Niisiis ootan ma kannatlikult ära aja, kus meie tavarutiin on enam-vähem normaliseerunud ning tunnen seda kõditavat surinat, kus mu aju on jõudnud olekusse, mil uusi väljakutseid otsib. Sellega saavutan oluliselt suurema tõenäosuse, et oma soovitu juurde ka püsima jään. 

Sellele järgnevaks põhjuseks on teiste uusaastalubatuste/unistuste/eesmärgiseadjatega koos alustamise varjatud ohud. Ühest küljest tundub see marutoetav ning kõigil on motivatsioon laes, aga… justnimelt see aga, mis innustunud meelel uudishimu ja sihtmärgi visualiseerimisel tähelepanuta jääb. Nimelt võrdleksin uusaasta lubaduste andmist pikamaajooksuga – oleme kõik uuel aastal stardijoonel, et alustada liikumist finišini, milleks on enamasti järjekordne aastavahetus. Entusiastlikud alustajad egutavad teisigi ning nii kiiremad kui aeglasemad liikujad saavad sellest palju motivatsiooni juurde. Alguses jääb mulje, et need, kellel on kõige rohkem energiat, on ka need, kes kõige edukamalt finišisse jõuavad, kuid pikamaajooksus on oluline järjepidevus ja vastupidavus, mitte kiirendus. See tähendab, et kui sul on lühiajaline eesmärk, siis ongi väga mõistlik kogu energia selle ära tegemisse suunata ning saavutad ka selles edu, kuid pikas pespektiivis kipub taolise energiapanuse kaasuvaks nähtuseks olema kiire läbipõlemine.

Läbipõlemise ennetamiseks on mõistlik panna paika esialgne, kuid võimalikult realistlike aja-, raha- ja võimaluste vabade ressursside hinnang ning kindlasti ka hingetõmbepausid, et raskustest keha säästval moel taastuda, sest takistusi tuleb ning siis, kui neid kõige vähem oodata on. Olgu selleks laste või enda haigestumised, ootamatud väljaminekud või vajadus panustada tööl või mujal oodatust rohkem. Selleks aga, et olukordadega toime tulla ja ka oma unistuste jaoks ruumi jääks, sest neid vajame rasketel hetkedel nagu värsket õhku umbses toas, on oluline puhata. Proovides aga suure entusiasmiga üle hüpata oma varjust, ei jää meil soovitu mitte ainult saavutamata, vaid lisaks kaotame iga ebaõnnestumisega ka killukese väärtuslikust eneseusust, milleta edasine pingutus finiši poole keeruline kui mitte ületamatu pole. Usuta, isegi kui see on ainus, mis meil on, on väga raske oma unistusteni jõuda, aga liiga ruttu ei maksa alla anda, sest pea meeles, et “kus on vajadused, seal on ka võimalused”.

Analoogiana kasutatud kaasjooksjate ja nende valiku mõju osas tasub meeles pidada, et nad teevad kahest valikust üht – kas aitavad meid edasi või takistavad edasi liikumist. Selleks, et eristada kumma poole toetajaga on tegu, on vajalik vaadata, kui hea on inimese ettevalmistus stardijoone hetkel. Kui Sind ümbritsevad inimesed, kellel on ambitsioonikad plaanid, kuid nõrk enesedistsipliin või puudulik ettevalmistus oma tegelike võimete hindamise näol, siis on nende mõju toetamise osas kõige suurem aasta esimeses pooles. Selleks, et vastu pidada aga aasta teise poole ajal, siis hoia silmad lahti ka nende osas, kes liiguvad sinuga samas tempos või aeglasemaltki, kuid kellel on olemas plaan, sest nemad on inimesed, kelle tulemusi näed siis, kui oled võidujooksu raskeimas osas ning kellelt on väga palju õppida, et oma eesmärgini jõuda. 

Mina olen esindanud mõlemat poolt – ambitsioonikas energiapomm ja ka detailideni välja mõeldud plaaniga sihikindel eneseületaja. Mõlemad need etapid on mulle õpetanud väga palju, kuid tänaseks tean, et minu rahulolu ja tulemuste parim tasakaal on neid kahte ühendades, kuid seejuures hoides alati meeles printsiipi, et tööta targalt, mitte palju. Seda lihtsat süsteemi, mida võid kasutada oma uusaasta lubaduste või ka argiülesannete täitmiseks siin iga kuu jagama asungi ja kui satud seda lugema poole aasta pealt, siis tea, et oma elu suurepäraseks muutmiseks ei ole vaja Sa kalendris ilutsevat 01.01.xxxx kuupäeva, vaid head plaani ja järjepidevust. 

Enne kuueesmärkide sõnastamist valin alati, millisele mind puudutavale valdkonnale ma aasta lõikes keskenduda soovin ning selle järgi häälestun ka konkreetsetele kuudele. Eelmisel aastal keskendusin oma ettevõtte loomisele, mis sai 1. mail asutatud ning tublisti edasi arendatud, kuid sel aastal soovin tähelepanu pöörata iseendale ning kõige väärtuslikum lisaks ajale on mu vaimne ja füüsiline tervis, milleta ei suudaks ma luua ega hoida seda elu, mida soovin. Seega olen käesolevale aastale andnud teemaks “Terve aastaga terve mina terveks eluks”. Katan selle aasta iga kuu vaates ära ühe minu jaoks täna olulise baasvajaduse, mis mu tervist toetab, sest esimest korda üle viie aasta on mu keha vaid minu oma ning saan pühenduda iseenda vajaduste täitmisele, mida olen väga kaua oodanud ja ka vajanud, sest tühjast kannust teistele anda ei ole võimalik. Kõike seda teen kahe väikelapsega pere ja palgatöö kõrvalt samal ajal oma ettevõtet edendades, nii et saan sel teekonnal jagada mitmeid rõõme ja ka tagasilööke, kuid eelkõige seda, kuidas sellest hoolimata jätkata, kui “sein” ette tuleb.

Juhul, kui Sul tekib selle kõige keskel mingeid küsimusi või mõtteid, siis jaga neid julgesti minuga siin postituste all kommentaariumis või ka otse EMA 2.0 postkastis. Juhul, kui tunned, et aastaplaani formaat on midagi sellist, mida tahaksid minuga koos kaasa teha, siis jätan lahti võimaluse ühe pisema privaatse toetusgrupi moodustamiseks, kuid kuna see vajab minult nii teadmisi kui ajaressurssi kogu aasta vältel, siis on see grupp tasuline. Täpsemad detailid jagan siis, kui saan kokku minimaalselt 5, kuid maksimaalselt 10 huvilist, kes regulaarselt kooskäiva grupiga liituda soovivad. Pakkumine on avatud veebruari lõpuni või siis taas alates 2023. aasta jaanuarist, mil selleteemaline ametlik programm kõigile kättesaadavaks muutub. 

Selleks, et see postitus enam pikemaks ei veniks, kirjutan siia välja ka oma kuu teemad ning alameesmärgid, mida iga kalendrikuu jooksul täita soovin. Alameesmärgid ei pruugi kuuteemaga kattuda, kuid võivad olla toetava mõjuga. Need on lihtsalt pisikesed lubadused, mille endale annan, et saaksin oma elu veelgi rohkem selles suunas nihutada, millisena seda igapäevaselt elada soovin. Rõhuasetus on siinkohal sõnal tasakaal, mistõttu peavad kõik tegevused ja sihid  suurendama mu eluolus tasakaalu, mitte kaost, sest seda jagub niigi piisavalt. 

Kaose vältimise eelduseks on läbipaistev ja selge struktuur. Kasutan selleks maatriks põhimõttel mitmetasandilist tabelit Notion nimelises rakenduses, kuid siinseks jagamiseks piisab üsna lihtsakoelisest variandist, mis keskendub konkreetsele kuule, selle teemale ning konkreetsele valdkonnale, mida soovin fookuses hoida. Aastaplaani kuude tabeli leiad siit.

Hea ülevaate Notioni teistest võimalustest saad näiteks nende tasuta kasutamiseks mõeldud valmis mallide põhjal. 

Kuu	Teema	Märksõnad
Jaanuar	Plaan	Vajaduste kaardistus ning aastaplaani sõnastus, muutuse jaoks aja leidmine
Veebruar	Uni	Varajane ärkamine, täisväärtuslik ja kvaliteetne ööuni, unerituaalid
Märts	Sport	Füüsiline aktiivsus – kõnd, rattasõit, jooks, shindo, vaagnapõhjalihased ja kehatüvi
Aprill	Puhkus	Peegeldan ja lasen seni tehtul settuda, valmistun uueks faasiks
Mai	Toit	Söögikordade regulaarsus, toiduplaneerimine, meal-prep, toidu raiskamise vähendamine
Juuni	Välimus	Enesehoolitusus, riietus, korrastusrutiinid, etikett
Juuli	Sisemus	Seksuaalsus, mõttemustrid, minapilt
August	Puhkus	Peegeldan ja lasen seni tehtul settuda, valmistun uueks faasiks
September	Head suhted	Paarisuhe, lapsed, peredünaamika, päritolupere, sõbrad, kolleegid
Oktoober	Kodu	Ümbritseva keskkonna süstematiseerimine ja korrastamine
November	Raha	Meelerahufondi analüüs, lisaraha teenimise võimalused, lasteasjade müük jmt
Detsember	Kokkuvõte	Aasta kokkuvõte ja tagasivaade

Lisaks kuu teemale, mis on hea tähelepanu suunamiseks, sätin endale aga ka pisemaid alameesmärke, mis toetavad mu edasiminekuid ka teiste eesmärkide osas, mis ei ole sel aastal nii suure prioriteediga, kuid mille olemasolu suurendab väikeste ja jõukohaste ülesannete kaudu mu head enesetunnet. Nendeks võivad olla harjumused, mis on mul juba täna toimivad, kuid mille kaotamise vältimiseks nendega edasi tegelen või hoopis asjad, mille osakaalu soovin oma elus suurendada. Nende täitmise tõenäosuse suurendamiseks on hea anda kindel korduste arv, et aju pingutuse suuruseks ette valmistada.

Nendeks on alameesmärgid ehk lubadused iseendale:

• • • 1 koristamisvaba päev kuus;
    • 1 nutivaba päev kuus;
    • 1 kord kuus looduses või tavapärasest keskkonnast väljaspool koos perega käia;
    • 1 üleliigne asi kuus ära müüa;
    • 1 massaaž mulle, teine elukaaslasele kuus;
    • 1 vaimset või füüsilist tervist toetav asi enese jaoks teha;
    • 1 kord kuus sõbranna(de)ga/sõpradega kohtuda; 
    • 1 senine harjumus või vahend keskkonnasõbralikumaga asendada;
    • 1 erinevat kultuuri tutvustav õhtusöök oma pere keskel või sõpraderingis kuus korraldada;
    • 2 raamatut kuus ehk minimaalselt 22 raamatut aastas lugeda;
    • 3-el päeval nädalas enda jaoks minimaalselt 30 minutit segamatut aega võtta;

Sellise ülevaatena tundub plaan üsna tihe ning planeeritud, kuid praktikas on kogu see info jagatud kuude lõikes aasta peale ära, nii et tegelikult panustan iga kuu oma soovitud tegevuste peale keskmiselt kümnel päeval mõne tunni ning ülejäänud aja tegelen nende asjadega, mille elu parajasti teele veeretab. Huvitav on ka tõsiasi, et igal varasemal aastal, kui alustasin 1. jaanuaril oma väljakirjutatud eesmärkidega tegelemist, siis valdas mind suur elevus ning tegutsemistuhin – nagu jooksjatel stardijoonel, kuid nüüd, mil aastaplaanist on saanud loomulik osa mu elu ja aasta planeerimisest, valdab mind hoopis meelerahu ja kindlus, sest tean, kuidas oma energiat hoida, et edukalt lõpuni jõuda. See ei tähenda, et oleksin tuim või ei ootaks sellele teekonnale asumist, vastupidi, lihtsalt sel korral on mul aega ka teel olemist nautida, mitte ainult tulemusele keskenduda.

Hea meelega kuulaksin, millisena näed Sina oma alanud aastat ning millist valdkonda tahaksid enim oma elus uuele tasemele viia? Jaga oma mõtteid minuga kommentaariumis.

Tasakaalukat algust soovides,

Katrin Loodus