EMA 2.0 – Olga lugu

Elumudijate lugude seeria on kogum intervjuusid, mis on läbi viidud tuntud ja vähemtuntud Eesti emadega, kes on oma elus läbi teinud suuremat või väiksemat sorti muutuse. Need on emad meie endi keskelt, kellel igaühel on oma lugu ja muutus, millega maailma rikastada.

Tere, Olga ja rõõm Sind EMA 2.0 veergudel kohata. Olen Sinu tegemistele juba mõnda aega kaasa elanud, kuid ehk räägid lugejaile pisut lähemalt, millega Sa igapäevaselt tegeled?

Minu igapäev koosneb laveerimisest pere ja töö vahel. Kasvatame abikaasaga kahte imelist last vanuses 1,5 a ja 3,5 a, ning ootame uuel aastal perelisa. Kui nädala sees olen ma täiskohaga ema, siis enamasti nädalavahetuseti teen kondiitrikoolitusi. See omakorda tähendab, et nädala jooksul valmistun tegelikult oma igapäevatoimingute taustal pidevalt nädalavahetuseks – varudes toorainet, pakkides töövahendeid, suheldes õppijatega veebis ja hoides aktiivsena ka enda sotsiaalmeedia kontosid (Facebook, Instagram, Blogi).

Oled aastaid ka Kaju köögi nimelist blogi pidanud ja lugesin sealt, et
kirjeldad end kui temperamentset inimest, kuid olen Su postitusi
lugedes alati imetlenud Su stoilist rahu. Kuidas Sul õnnestub pereelu ja
koolitaja rolli kõrvalt igapäevaselt oma tassi täita ja tasakaalu
säilitada?

Mul on hea meel, et jätan sotsiaalmeedias kaalutletud ja rahuliku inimese mulje. Kuna sotsiaalmeedia on minu jaoks kujunenud töökohaks, siis suhtun sellesse samamoodi nagu igasse töökohta – professionaalselt ja kohusetundlikult. Päriselus olen ma ikkagi temperamentne ja äkiline inimene, kes enamasti järele mõeldes rahuneb väga kiiresti maha ja teinekord kahetseb öeldut. Seda enam on oluline käituda sotsiaalmeedias professionaalselt, kus kirjutatud sõnu on palju keerulisem tagasi võtta.

Seda enam on oluline käituda sotsiaalmeedias professionaalselt, kus kirjutatud sõnu on palju keerulisem tagasi võtta.

Minu jaoks on tassi täitmine siiski väga oluline, vältimaks niigi kergelt tekkivat äkkviha. Sain peagi pärast esimese lapse saamist aru, et ma olen palju parem ema, kui ma ei ole ainult ema. Siinkohal ei aita aga muu kui oma aeg, mida mulle lahkelt ka võimaldatakse. Pere argielust aitab puhata töö ja tööst omakorda pere. See on omamoodi sümbioos. Samas kui on vahel vaja kõigest puhata, siis olen lihtsalt saanud minna üksi spaasse või sõbrannaga reisile. Rääkimata kino- või restoranikülastusest.

Sain peagi pärast esimese lapse saamist aru, et ma olen palju parem ema, kui ma ei ole ainult ema.

Minu jaoks on alati olnud oluline ka lastel selge režiimi hoidmine ja konkreetsed uneajad oma voodites, sh öine uneaeg 20:30, mis annab meile abikaasaga igaks õhtuks mitu tundi oma vaba aega. Samuti oleme lapsed varakult õpetanud magama enda vooditesse, ka päevaste uinakute ajaks, et vajadusel ei oleks me aheldatud vankri külge. Nii on minu vabaks ajaks iga päev 2-3 tunnine laste lõunauni.

Lisaks kirjutamisele teed ka hinnatud koolitusi Seikluskohvikus, kus
palju ka enda loodud retsepte kasutad. Järeldan sellest, et oled pigem
uudishimulik ja eksperimenteerija tüüpi inimene, kuid kui kergesti Sa
igapäevaselt elumuutustega kohaned?

Ma olen väga liikuv ja püsimatu hing juba lapsepõlvest ning see on igasuguste muutustega kohanemisel ainult kasuks tulnud. Olin enne laste saamist tõeliselt lastekauge inimene ja ei teadnud üldse midagi, mis mind ees ootab. Jah, ma viisin end kurssi teemadega, kuidas imikut hooldada ja üldiselt elus hoida, aga iga päev nendega on üks pidev elumuutustega kohanemine ja see mulle sobib. Nii et minu jaoks on igapäevaselt pigem raskuseks lastega paratamatult kaasnev rutiin, mida hoidma peab.

Koroona tõttu on hetkel ilmselt iga inimese elus tavapärasest rohkem
soovimatuid muutusi, millega kohaneda, kuid milliseid nippe või
meetodeid Sa ise
argielu stressi maandamiseks kasutad?

Kõige olulisem on mitte langeda ühte rolli ja selles lihtsalt olla. Kui pidevalt edasi liikuda, areneda ja õppida, siis ei jõuagi stressiallikatele üleliia tähelepanu pöörata. Lisaks tuleb leida igas päevas midagi, mida teha vaid iseenda heaks. Enda aeg tuleb võtta. Ega seda keegi naljalt anna. Olgu nendeks kas või mikropuhkehetked, nagu vanni või üksi jalutama minek.

Lisaks tuleb leida igas päevas midagi, mida teha vaid iseenda heaks. Enda aeg tuleb võtta, sest ega seda keegi naljalt anna.

Ilmselt oli võrdlemisi suur elumuutus ka see, kui eelneva kontoritöö
koolitaja rolli vastu vahetasid või kuidas Sinust üldse koolitaja sai ja
kui suur hüpe tundmatusse see Sinu jaoks oli?

Olen alati olnud julge ja kõvahäälne esineja. Seda nii seltskonnas kui ka akadeemilisi ettekandeid ülikoolis tehes. Samuti töötasin pärast kooli lõpetamist 5 aastat bussireisidel giidina – sõidutasin bussitäite kaupa inimesi Euroopas. Vot see oli tookord ühe 19-aastase neiu jaoks pea ees tundmatusse hüpe. Oma esimese reisi giidina Tšehhi tegin siis, kui viibisin antud riigis ise neljandat korda. See töö hõlmas endas pidevaid väljakutseid, eneseületamist. Aga kuna tegemist oli hooajatööga, siis ülikooli lõppedes otsisin endale stabiilsema töökoha kontoris. Sellest, et harilik kontoritöö tegelikult oli minu jaoks alati natuke liiga igav ja lihtne, olin ma alati teadlik. Lasin endal mitmeks aastaks mugavustsooni langeda. Seega uue esinemisväljundi leidmine koolitajana oli kui sööm värsket, ent juba nii tuttavat, õhku. Jälle väljakutsed ja jälle eneseületamine.

Kuna kontoritöö ei pakkunud mu hingele piisavalt, siis hakkasin pidama aktiivselt toidublogi Kaju Köök, mille peamiseks suunaks said magustoidud. Pärast mitmeaastast blogimist tekkis lugejatel huvi nii minuga kohtumise kui ka kondiitriteemade õppimise vastu. Mitu inimest küsisid koolitust ja selle peale võtsin julguse kokku ning hakkasin oma kodus esimesi rühmakoolitusi korraldama. Minu suur hirm oli see, kas keegi üldse tuleb. Tulid! Ja veel nii palju, et aasta hiljem läksin koolitama juba Seikluskohvik OÜ õppeklassi, kus tegin koolitusi järgmised 4 aastat. Vahepeal taotlesin endale ka täiskasvanukoolitaja V taseme kutse, sest vajan pidevat enesearengut.

Minu suur hirm oli see, kas keegi üldse tuleb. Tulid! Ja veel nii palju, et aasta hiljem läksin koolitama juba Seikluskohvik OÜ õppeklassi, kus tegin koolitusi järgmised 4 aastat.

Koolitamise kõrval oled aktiivne ka sotsiaalmeedias ja kajastad palju oma pere tegemisi. Hiljutises instagrammi loos rääkisid enda isiklikku emaks kasvamise lugu. Milline on aga olnud Sinu senine suurim võimalus või positiivne elumuutus, mis laste lisandumine teie perre on kaasa toonud?

Nii irooniline kui see ka ei tunduks, siis suurimaks võimaluseks on olnud aja olemasolu. Nii koosveedetud aja kui ka oma aja. Meil on abikaasaga olnud mõlemal suuresti võimalus olla kodus. Seega oleme aktiivselt mõlemad tegelenud lastega ja samavõrd aktiivselt tegelenud oma hobidega. Tema spordiga, mina kondiitrivaldkonnaga. Teisalt on meil jällegi rohkem võimalusi veeta aega koos. Käime palju rohkem jalutamas, looduses matkamas, kultuuriüritustel ja seikleme mööda Eestimaad ringi. Ainukesena igatsen teinekord seda aega, mis on vaid meie kahe päralt. Ma ei mõtle igapäevast laste uneaega, sest seda on piisavalt. Pigem võimalusi kahekesi minna teatrisse, restorani või kontserdile.

Lugesin just Kaju köögi kodulehelt lõbusaid fakte Su kohta ja avastasin,
et mõned neist on vahepeal täiendust saanud. Millise põneva fakti Sa
uuenenud elukorraldusega täna enda kohta välja tooksid?

Läksin kohe üle lugema oma fakte ja neid lugedes avastasin isegi, et mul on tatoveering. Ehk seoses uuenenud elukorraldusega on mu mälu nii kehv, et mul ei meenu isegi enda selja peal toimuv.

Hehee! Võib-olla ongi hea mõte möödunu selja taha jätta ning uudishimulikult pilk tulevikku suunata? Igal juhul suur tänu Sulle oma elu telgitaguste ja mõtete jagamise eest! Soovin Sulle jätkuvat inspiratsiooni ja vaheldusrikkust nii kondiitrimaailmas kui argielus.

Olga igapäevaste toimetuste saad end kursis hoida Kaju köögi Facebooki lehe või tema instagrammi jälgima hakates.

Peatse muutumiseni!

Related Post

One Reply to “EMA 2.0 – Olga lugu”

Comments are closed.