Toeta ennast kriisis

Hei, armas!

Anna andeks, et olen sel raskel hetkel olnud eemal, kuid nii nagu iga teise inimese puhul, reageerin šokile ja kriisidele omal moel. Olles tugevalt emotsionaalne inimene, mõistan hästi, kui palju paanikat ning musti stsenaariume iga südantmurdev infokild rindelt võib esile kutsuda, mistõttu ei soovinud ma liigse omapoolsete emotsioonidega laetud infoga Sinu mure veelgi suurendada, sest olgugi, et mu jälgijaskond on väike, omavad mu sõnad suurt mõju.

Seda adudes tunnen, et minu kohustus täna, pärast mitmekülgse info kogumist, on olla ärevuse maandaja rollis, kuid seda saan pakkuda Sulle vaid siis, kui olen ka ise tasakaalus, sest siis ei võimenda ma enda hirme, vaid maandan meie kõigi omi. Suur roll on siinkohal info jagamisel, kuid mitte igasuguse info, vaid sellise, mis ei ole laetud emotsioonidega.

Märkasin esimesel kriisinädalal, kuidas inimesed reageerisid olukorrale väga erinevalt ning kuna valikud olid tugevalt emotsioonidest kantud, siis kaasnes sellega ka palju konflikte inimeste endi sees ja nende ümber, sest mõistmise asemel valitses hukkamõist. Turvalise mulli lõhkemise järel otsime alateadlikult ühendust teiste inimestega ning kõik, kes ei käitu või ei mõtle meile sarnaselt, muutuvad seeläbi potentsiaalseks ohuks ehk me hakkame nende vastu võitlema. Sotsiaalmeedias ilmutas see end sooviga õpetada kõiki teisi, kuidas kriisiga toime tulla ning kuidas käituda, mõistmata, et mõne inimese vaikimine või vastupidi rohkem sõjaolukorra kajastamine ongi nende kohanemismehhanism. Täpselt samamoodi, nagu on vajadus ja soov asuda juhendaja rolli. Need ongi igaühe viisiks aidata, sest ükskõik, milliseid meetmeid lõpuks kasutame, teeme me seda soovist muuta olukorda paremaks meie enda, Ukraina rahva ja oma laste tuleviku jaoks. Teisitimõtlemist ohuna nägemise asemel tuleks sellesse suhtuda kui tugevusse, sest nii nagu monokultuurid põllul hukkuvad seda hävitava kahjuri ilmnemisel täies mahus, häviks ka ühiskond tervikuna, kui kõik mõtleksid ja käituksid ühtemoodi. Erinevus rikastab ning loob palju mitmekülgsemalt jaotunud abi sinna, kuhu üht suunda pooldav mõtteviis muidu ei jõuaks, sest mitte kellegi ressursid pole lõputud. Seega püüdkem rohkem mõista, kuid seejuures mitte hukka, vaid näha, et me kõik soovime ühtemoodi rahu, kuid saavutame seda endale omasel unikaalsel moel.

Rahu ja eelkõige meelerahu on täna muutunud kõige hinnalisemaks valuutaks, kuid seda on väga raske saavutada ülereageeriva ehk ärevil närvisüsteemiga. Kahjuks võimendab pidev sõjauudiste infovoos viibimine seda veelgi ning kuigi võib näida, et infot omandes oled paremini ette valmistunud, siis tegelikkuses lülitavad stressis välja need aju osad, mis aitaksid Sul ratsionaalseid otsuseid vastu võtta. Seega pole oluline suurendada mitte saadaoleva info hulka, vaid selle mitmekülgsust ning veelgi parem, kui vahepeal võtad sotsiaal- ja tavameediast pausi, et aju saaks rahuneda ning puhata, et seeläbi teha tulemuslikumaid valikuid. Paus infovoost ei tähenda, et Sa ei hooliks, vaid et hoolid piisavalt palju, et läbi enda tasakaalu suurendamise suudaksid aidata veelgi rohkem. Väsinud pea ei tööta hästi ja seda oleme kogenud kõik, kuid sama kehtib ka siin. Anna ajule ja kehale hingamisruumi ja vaikust ning veeda lastega aega, liigu värskes õhus, loe raamatut, vaata kassivideosid või osale vaimset tervist hoidval vitamiinikuuril, kuid ära tunne end sellepärast halvasti või süüdi. Muretsemine ei ole aitamine, kuid jõuvarude taastumise järel fokuseeritult tegutsemine on küll. Emana mõistame enim, kui oluline on täita enne enda tass, et sellest oleks võimalik ka teistele anda.

Tänane reaalsus on see, et ülevalolev sõjaline konflikt ning selle mõjud ei kao paari päevaga ega ka nädalatega, kuid Sinu jõud raugeb varem või hiljem, sest meie keha pole ehitatud olema pidevas ülendatud stressiolekus, mistõttu valmistu maratoniks mitte sprindiks ja seda just emotsionaalses plaanis. See ei tähenda, et pead valmistuma sõjaks, vaid pigem selle laastavateks tagajärgedeks, mida toob kaasa majanduslangusega kaasnev hinnatõus, pagulaste integratsiooniga kaasnev sotsiaalne kriis, tarneraskused ning jätkuvad poliitilised pinged, sest need on valdkonnad, mis hakkavad Eesti inimesi lähiaastatel enim mõjutama. Selleks on aga täna Sul võimalik palju rohkem ära teha ning mille toetavat mõju tajud Sa ise ja ka need, kes seda täna sõjakoldes ja Su ümber enim vajavad.

Abistamiseks ei pea tegema palju, kuid tuleb teha õigeid asju. Selle äratundmiseks pead hindama enda tegelikke võimeid ja võimalusi. Lisan siia omalt poolt mõned mõtted, mis on piisavalt universaalsed ja mitmekülgsed, et võiksid nende hulgast ka enese jaoks tuge või uut vaatenurka leida:

• • Tarbi meediat arukalt. Saame enim toetust nendest kanalitest, kes mõtlevad meiega sarnaselt, kuid proovi lugeda arvamuslugusi, kommentaare ja artikleid ka teistest allikatest. Mitte eesmärgiga neile vastanduda või nendega nõustuda, vaid selleks, et mõista, kuidas võivad teised inimesed mõelda. See võimaldab näha oma mullist kaugemale ning mõista, et kõik meie uskumused või hirmud ei pruugi realiseeruda.

• • Rahvus pole vaenlane. Enim kurvastab mind tõdemus, et kuigi pommitamine piirdub täna Ukraina riigi piiridega, siis käib sõda ka kõikjal mujal rahvuse vastu, kes näiliselt esinedab konflikti algataja huve, kuigi kõik seda meelsust ei kanna. Jah, on palju inimesi, kes toetavad seda sõda, kuid on väga palju rohkem inimesi, kes seda absoluutselt ei tee, kuid kes kannatavad sotsiaalse tagakiusamise, alanduse, süüdistuse ja vägivalla tõttu vaid seepärast, et esindavad rahvust. Iga venelane pole vaenlane ja iga ukrainlane pole sõber, mistõttu jäägem eelkõige inimeseks ja teeme oma valikuid teadlikult, et teadmatusest veelgi suuremat kahju süütutele inimestele ei põhjustaks.

• • Hoia oma tervist. Inimesel on kaks asendamatut ja seetõttu ka hindamatut ressurssi – aeg ning tervis. Kui ühte neist pole, siis on väga raske ka ükskõik, millises teises eluvaldkonnas toimida. Seega panusta teadlikult oma kvaliteetsesse ööunne, tervislikku ja mitmekülgsesse toitumisse, aktiivsesse liikumisse värskes õhus, vaimset tervist toetavatesse ettevõtmistesse, näiteks Peaasi.ee vitamiinikuur jt, mediteerimisse, oma hobidega tegelemisse ja vajadusel arsti poole pöördumisse, kui mõni kaebus vajab tähelepanu. Olles vaimselt ja füüsiliselt terve, oled vastupidavam ka elu rasketele väljakutsetele.

  • Toeta enda võimaluste piires. Täna on kriisis panustamiseks väga palju võimalusi, kuid see ei tähenda, et peaksid neisse kõigisse panustama või tegema seda üle oma võimete. Iga abi on vajalik, kuid toeta teisi nii palju, et Sa ise ei jääks puudusesse, vastasel juhul on abivajajaid ühe asemel kaks. Reaalsus on see, et Eestis elab 2% inimestest alla vaesuspiiri ning 20% alla suhtelise vaesuse piiri, mis tähendab, et väga paljudel inimestel ei ole rahaliselt ega asjade kujul võimalik omalt poolt panustada, kuid see ei tähenda, et nad ei hooliks. Igaüks hoolib ja panustab omal moel. Lisan siia mõned usaldusväärsed allikad, mille kaudu annetatud raha ka abivajajateni jõuab: Punane Rist, Pagulasabi, Ukraina heaks või loomade heaks.

• • Varu enne maru. Hüüdlause, mida räägiti kaubanduskeskustes juba mitmeid kuid sügisel, kuid mis ei ole oluline ainult kriisidel, nagu praegu, vaid aitab paremini olla valmis ka kohalikeks hädaolukordadeks, kui peaks kaduma elekter, tekivad tarneraskused või on muid sotsiaalseid pingeid, millega vastamisi minekuks on hea toetuda oma tagalale. Varude teadlikuks täiendamiseks saad kasutada Olevalmis. Toeta ka oma lähedasi ja eakaid, et ka nemad oleksid esmatarbe asjadega vajadusel varustatud.

• • Rõõmusta süütundeta. Palun ära tunne ennast halvasti, kui naerad, rõõmustad, unistad või tähistad elus olemist, sest see on väärtuslik kütus, mis aitab selle pika ja raske perioodi edukalt vastu pidada. Raskuste suurus ei vähene sellega, kui lisame sinna juurde rõõmu, vaid suurendab meie jõudu raskuste koorma all edasi liikuda ja elus püsida. Tunne rõõmu oma sünnipäevast, päikesest ja elus olemisest, sest võib-olla annab just see teadmine lootust mõnes varjendis olevale inimesele, et see on võimalik. Sinu enda kehale on see igaljuhul toeks.

• • Sõnal on jõud. Kriisiga on võimendunud paljud inimeste isiklikud ja pärandunud valukehad, mis tähendab, et kriitilisi sõnavõtte ja hukkamõistu tekib emotsioonide toel väga kergesti. Sõnad jätavad aga sügava jälje, sõltumata sellest, kas need on öeldud otse välja või tulnud kirjalikult, mistõttu hinda alati enne millegi välja ütlemist oma mõtte õigsust. See on eriti oluline, kuna iga sõna, mida ütled välja kellelegi teisele, on sõnad, mida kuuled, nagu oleksid öelnud need endale, sest aju jaoks ei ole vahet, kas sõnad on suunatud kellelegi teisele või meile endale. Omi mõtteid väljendades hinda eelnevalt: kas see, mida ütled, on tõsi? Kas see, mida ütled, on ajendatud valust/vihast? Kas see, mida ütled, aitab olukorda lahendada? Kas see, mida ütled, on midagi, mida soovid ise kuulda?

Sõjad ja kriisid on laiemas skaalas mugavustsoonist välja minemine, muutumine, ja parim, mida selle raske perioodi ajal saame teha, on olla teineteisele toeks, olgu see mõtete, sõnade või tegudega, ning olukorrast õppida. Vene-Ukraina sõda on täna lisaks suurele hirmule õpetanud meile mitu väärtuslikku õppetundi, mida enda vaimse tervise tööriista kasti lisada: me ei ole kunagi üksi, üksikisikud saavad koondudes ära teha väga palju, sõnal on jõud ja usk paremasse tulevikku viib rohkem edasi, kui mõtet halvav muretsemine.

Hoia ennast ja oma lähedasi, siis saad hoida ka teisi, sest #koosonkergem.

Katrin Loodus